Kenneth Koort
Omavanuste kaheksa parema hulka kuuluv pärnakas Kenneth Koort (14) alustas tennisega juba neljaselt. Ehkki vahepeal sai proovitud ka muid alasid (korv-, jalg- ja sulgpalli), tüdines noormees neist peagi ära, sest erinevalt tennisest ei tulnud need nii hästi välja. Ka joosta meeldib Kennethile väga. Lausa nii väga, et paar aastat tagasi läbis ta tollal vaid 12-aastasena oma esimese täispika maratoni, saades ajaks 3.50. Seejuures maratonile pääsu nõudis isa Uno sõnul poiss ise, sest poolmaratonid ja lühemad distantsid tulid tal juba kergelt. „Kui ütlesin, et võib-olla mõtleme ümber ja teeme veel mõne poolmaratoni, vastas Kenneth, et siis ei lähe ta üldse jooksma,” muheleb isa, kes ise kunagi tõsiselt vehklemisega tegelenud. Uno Koort oli ka Kennethi esimene tennisetreener. Kuidas on aga võimalik, et vehklemise asemel pojale tennist õpetama hakati? „Sest vehklemist Pärnus enam pole,” tunnistab isa. „Kui kuulusin Moskva CSKA-sse, siis seal oli vehklejatel tennis oluline kõrvalspordiala ning kõik tollased armeeklubi vehklejad mängisid ka tennist. Küllap sealt see tennisearmastus tuligi.” TÕSINE VÄLJAELAJA Kuidas aga kestvusjooksu eeldustega Kenneth tennisele truuks on suutnud jääda? „Mulle meeldib see, et tennises ei käi kunagi võistlus aja peale ja seda saab mängida terve elu,” põhjendab noormees. Väljakul pakub talle enim naudingut eeskäsi ja servimine. Tagakäsi meeldib ka, aga see ei ole veel nii hea. Kennethi suurim trump on loomulikult vastupidavus. Võhmaprobleeme pole tal enese sõnul kunagi tekkinud ja hingeldama hakkab ta alles siis, kui tuleb mängida kolm-neli pikka punkti järjest, aga sellestki taastub ta kiirelt. Hoopis teine lugu on vaimse väsimusega... Enim näeb Kenneth arenguruumi just mentaalses pooles: mängule keskendumises ja pärast punktikaotust sellest kiiresti ülesaamises. „Olen tõsine väljaelaja – kui võidan hea punkti, karjun: „Come on!” ja kui ei lähe hästi, kipun ikka reketit loopima,” märgib noortennisist. „Õnneks pole punktikaotusi saanud, aga mõne hoiatuse ikka. Nüüd juhtub seda juba vähem ja ma ei anna enam nii lihtsalt alla. Kui välja ei tule, hoian pigem palli rohkem mängus ja üritan ikka võita.” Samas püüab Kenneth punkte pigem kiirelt servidega teenida ning tunnistab, et tema serv võiks märksa jõulisem olla, ja tagakäsigi stabiilsem, ning mängulugemise oskus vajaks ka üksjagu lihvimist. Kuid iga asi omal ajal. Praegu keskendub Kenneth enim üldfüüsilise arendamisele, tehes kaks korda päevas ÜKE-t ja nii viis kuni kuus korda nädalas. Kokku on tal nädalas 13-14 trenni. Vaid pühapäeval noormees puhkab. Kuivõrd koolitöö ei tohi ka kannatada, on Kennethi sõnul sageli raske õppimist ja kõiki trenne omavahel siduda. Hinnetega on Pärnu Vanalinna põhikoolis kaheksandas klassis õppival noortennisistil aga kõik korras. Muidu viielise tunnistuse ainus neli tuli möödunud veerandil matemaatikas. HEA HARJUMUS TÕI EDU Üheks oma parimaks harjumuseks peab Kenneth vajadust teha enne pingutust alati korralik soojendus. See harjumus tekkis siis, kui ta Mait Künnapi treeningurühmaga liitus. „Kui pärast seitsmendat kuud tuli korralik arenguhüpe, mõistsin, et selliseid asju tuleb teha,” tõdeb Kenneth ja lisab, et enne Künnapiga liitumist polnud tal ka õiget võrgumänguoskust. „Kui pidin tulema võrku, siis tulin, aga kaotasin seal punktid kiirelt, nüüd läheb see aina paremaks. Praegu treeningi seda, et pärast servi lähen kohe võrku.” Oma senisteks parimateks saavusteks peab noormees Eesti meistrivõistluste kaht pronksi ja poisid 18 GP 3.-4. kohta. Kaks korda on ta tulnud ka poisid 14 GP-l neljandaks ja paarismängus esikohale. 18-aastaste poistega mängides on ta pääsenud GP-l korra paarismängus poolfinaal. Kennethile meeldib vanemate ja tugevamatega mängida, sest siis julgeb ta rohkem riskida kui omaealistega mängides. Iseäranis õpetlikuks peab ta neli aastat vanemate noormeeste servide tõrjumist. „Kui pall jääb neile ette, on punkt juba läinud ja isegi kui suudan tõrjuda, on pallil sootuks teistsugune jõud sees,” tunnistab noormees. Enim meeldivad Kennethile kõvakattega väljakud, mis pole samas kõige kiiremad. „Ma ei ole väga topspinni vend. Pigem löön palli tõusult ja lamedamalt,” selgitab Kenneth, kelle suurimad eeskujud on Roger Federer ja Gael Monfils. „Monfilsi puhul meeldivad mulle enim tema trikid, mida ta suudab hästi ära kasutada. Vastastel ei ole temaga lihtne – löövad küll häid palle, aga Monfils toob need kõik ikka tagasi ja suudab alati uueks punktiks maksimaalselt keskenduda,” kiidab tennisenoor. „Federer on aga mentaalselt tugev, pluss osav kõigis mänguelementides. Oma silmaga olen Federeri näinud, aga Monfilsi kahjuks mitte. Käisin Davosis võistlemas ja siis tekkis võimalus minna ka Baseli turniiri vaatama. Oma silmaga mängu näha on ikka midagi muud kui telekast. See, kui kähku nad ikka löövad, on müstiline.” PEOINIMENE EI OLE Kui aega jääb, meeldib Kennethile vaadata enamikke spordialasid, eriti jalgpalli. Ka sõprade jaoks leiab noomees aega, aga pigem kohtub ta vabal ajal trennisõpradega, kellega käiakse koos ujumas, jooksmas või niisama linna peal. „Väga peoinimene ma ei ole,” tunnistab Kenneth. „Tahaksin ikka tennisega jätkata, otseselt millisel kohal, seda veel mõelnud ei ole. Tulevast aastast kuulun juba 16-aastaste sekka ja nende hulgas olen kümnes. Samas on tagantpoolt tulemine alati pigem meeldivam kui olla eespool ja kaotada madalama reitinguga mängijale,” nendib Kenneth. Ajakiri Tennis NR. 4 (31) / 4€ / 2014 DETSEMBER |
Kenneth KoortSÜNDINUD: 2. august 2000
ÕPIB: Pärnu Vanalinna Põhikool KLUBI: Pärnu Kalevi TK TREENER: Mait Künnap REKET: Babolat RIIETUS JA JALANÕUD: Asics PAREMAD TULEMUSED: Eesti MV U14 klassi kaks pronksi, U18 GP poolfinalist U14 GP paarismängu võitja Treener Mait Künnap:Kenneth on väga hea inimene.
Ta armastab tennist väga, annab endast alati parima ja on väga distsiplineeritud. Ei viili kunagi. Hetkel on tennisemängu tal vähem, kuna keskendub rohkem füüsise parandamisele ja vigastuste ennetamisele. Vahel on natukene kärsitu, tahab midagi kiiremini saada kui see on võimalik, aga see tuleb sellest, et tal on suur võitlejahing. Saab ka sellest väga hästi aru, et kui siin elus tahad midagi saavutada, tuleb ka selle nimel vaeva näha, et midagi ei tule lihtsalt ja iseenesestmõistetavalt. |